Juovlamánu 2009 – unnit go 6 jagi áigi – lágiduvvui 7. "Fennoscandian Exploration and Mining"-nammasaš konferánsa Roavvenjárggas. Dan áigge lei minerálaealáhusas buorre mokta, ja ovdanbuktojuvvojedje ođđa prošeavttaid Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Norgga bealde lei Store Norske Gull, ja erenoamážit dan fitnodaga doaimmat Kárášjogas. Sin ovdanbuktimis [1] sáhttá lohkat fitnodaga birra: "In it for the long run", dahje eará sániiguin ahte lea fitnodat mii bargá guhkesáigásaččat. Mii sáhttit nappo luohttit dasa ahte sii eai jávkka nugo máŋga earát. Miessemánu 2013 bohte ságat ahte fitnodat heaitá ohcamis.[2] Ii eisege galge heaittihit fitnodaga, sii dárbbašedje dušše fal ođđa investoraid. Jagi maŋŋá almmuhuvvui: "Ruvkefitnodat Store Norske heaitiha nieidafitnodaga Store Norske Gull maŋŋil go eai ožžo ostiid."[3] Ja 2015 ođđajagemánu muitala NRK ahte Store Norske Gulla bázahusaid leat vuvdojuvvon Nussir-direktevra Rushfeldta fitnodahkii Anthaeus. Duođaid guhkesáigásaš doaibma!

Ruoŧa bealde ovdanbukte niehkoprošeavtta "Rönnbäcken Sweden: The World's Highest Grade Nickel Concentrate"[4] Dás ferte lohkat guktii, mii bat lea mii lea alimus máilmmis? Dat han lea nihkkelsisdoallu konsentráhtas maid áigot reidema maŋŋá sáddet suddadandoaimmahahkii. Málmma nihkkelsisdoallu lea baicce dušše fal 0,2%, mii lea measta máilmmi vuolimus. Eará sániiguin: 99,8% galge bálkkestit meahččái. Birasčuolmmain ii dárbbaš ballat, šaddá "low environmental impact from tailings" (unnán birasváikkihus bázahusain) ja sis lea "ongoing dialogue with the Vapsten Sami village" (ságastallame Vaapste čearuin). Doaibma galggai álgit 2014:s. Nu lei plána, muhto mo šattai duohta dilis? Gaskavuohta luondduin ja čearuin ii lean nu álki go ledje čuoččuhan. Álggahuvvui sierra searvi bissehit ruvkedoaimma ja Facebook-joavku masa máŋggas leat searvan.[5] Diibmá norggalaš investor Øystein Stray Spetalen osttii 30% fitnodagas ja oasushaddi goargŋui, muhto ii ábuhan. 2015 golggotmánu bođii diehtu ahte Nickel Mountain lea bissehan ruvkeplánaid gaskaboddosaččat vuollegis nihkkelhattiid dihtii.

Guossuheaddji riikkas, Suomas, ledje máŋga árvvolaš prošeavtta, buot bajimus lei ođđa reidenvuohki "Bio-Heap Leaching", maid dalle ledje álgime Talvivaaras. 2012 juovlamánu bieđganii buođđu ja máŋga čuođi njealljahasmehtera duolvačáhci golggai meahccái. Dat lei stuorimus birasroasuid gaskkas mat leat leamaš Eurohpas. 2014 skábmamánu fitnodat reastaluvai.

Fitnodatpresentašuvnnaid lassin ledje oppalaš dieđut, ee movt ruvkebuvttadeapmi lei birasustitlaš ovdáneami jođihanfápmun: "The Mining Industry as a Driver for Sustainable Development in Sweden". Dan dajai Northland Resource-fitnodaga várrepresideanta. Dat han lei rievttes fitnodat dadjat dan. Reastaluvvamis 2014:s guđii Northland, 14 miljarda ruvnno vealggi lassin, moadde riekteášši birasbilideami dihtii.

2011:s dát bohtosat eai lean vel oidnosis, ja FEM 2011 dollojuvvui seamma optimistalaš vuoiŋŋas. Talvivaara-prošeakta lei nu árvvus ahte ovdanbuktojuvvui fas, dán háve vel stuorit sániiguin: "Bright and Exciting Future of Talvivaara" (Talvivaara čuvges ja gelddolaš boahtteáigi). Northland beasai dalle muitalit ahte lei "Developing into a Major European Iron Ore Producer" (Ovdideame Eurohpa ruvdemálmma váldobuvttadeaddjin). Dál lei konferánsa sirdon Levii, Suoma ja Davviriikkaid stuorimus dálveturismaguovddážii. Leviduoddaris, mas mannet máŋga čuoiganlahtu, sáhttá geahččat kanadalaš fitnodaga Agnico Eagle golleruvkke ja dan bázahusvuorkká.

Maiddái 2013:s lei FEM-konferánsa Levis. Dál ledje viežžan ekspearta stuora ruvkeriikkas, Kanada, gii sáhtii muitalit movt sii leat "Working alongside indigenous peoples in developing projects". (bargame ovttas álgoálbmogiiguin ovdanahtinprošeavttain) Orru leame buoremusat oažžut olbmuid guhkkin eret rábmot buori ovttasbarggu álgoálbmuid ja ruvkefitnodagaid gaskkas. Livččii váddásit gávdnat ovdamearkkaid Norggas, gos dan áigge lei riidu sihke Biedjovákki, Nussira, Náššávári ja eará ruvkkiid birra, Ruoŧas, gos dalle lei garra riidu Gállok-ruvkke birra, ja Suomas, gos dalle sámit vuostálaste diamántaohcama Ohcejogas. Lea danin álki ipmirdit manne Davviriikkaid álgoálbmogat eai leat leamaš fáddán dan njealji konferánssas man prográmma lean gávdnan. 2013:s Talvivaara lunddolaš sivain ii lean mielde presentašuvnnain, muhto dalle lei Nussir ASA "Frontrunner in the New Era of Metal Mining in Norway" (Njunuš viehkki Norgga metállaruvkkiid ođđa áigodagas). Guokte jagi dan maŋŋá gal njunuš viehkki ferte leat veahá šieđđaluvvan, go fitnodat ii leat vel ožžon lobi luoitit bázahusaid Riehpovutnii.

Váikko leat leamaš ollu goarádusat, de Fennoscandian Exploration and Mining ii vuollán, muhto dahkaluddat dego ii livčče mihkkege. Skábmamánu 3.–6. b. 2015 lágiduvvo 10. háve konferánsa čájáhusain, maiddái dán háve Levis. Badjel 900:s leat dieđihan, ruvke- ja konsuleantafitnodagain, dutkamis ja hálddašeamis.

Čájáhusas leat badjel čuođi oasseváldit. Dáid gaskkas mii gávdnat konsuleantafitnodagat, ee. Sweco ja Rambøll, mat Finnmárkkus leat dovdus go ledje ráhkadan Nussira ja Biedjovákki plánaid. Dás sii besset márkanastit iežaset ruvkefitnodagaide, sin luohttevaš ja oskkáldas ovttasbargoguoibmin. Norga ii báljo searvva čájáhussii. Dušše NGU lea áibbas norggalaš oasseváldi, muđui leat moadde fitnodagas mas lea norggalaš kapitála; Yara Suomi ja Keliber, mii Nordic Mining oasuseaigádin lea pláneme litiumruvkke Suomas. Ii čájehuvvo oktage Norgga bealde ruvkke ii ge ruvkeprošeakta. Logaldalliid gaskkas leat baicce guokte ruvkeprošeakta man birra dál lea eanemus riidu, dieđusge direktevrrat Øystein Rushfeldt (Nussir ASA) ja Ivar S. Fossum (Nordic Mining). Maŋimus lea beassan hupmat "Minerals for a Sustainable Future" birra (Minerálat ceavzilis boahtteáiggi várás). Dat gal heive hui bures, maŋŋil go ieš Norgga Birasdirektorahtta lea cealkán ahte sin plána ii leat dohkálaččat birrasii, dušše departemeantta gohččuma maŋŋá mieđihedje dohkkehit dan.

Biras ja ruoná ovdáneapmi lea dieđusge guovddážis min áiggis. Danin dát lea fáddán máŋgga logaldallamis. Suoma dutkánráđđi Tekes ovdanbuktá "Green Mining"-dutkama, Stuorabritannia ambasadevra fas "Responsible Mining in the Arctic" ja Finnish Network for Sustainable Mining presentere iežas barggu. Dat mii váilu, ja mii lea váilon maiddái golmma ovddit konferánssas, leat kritihkalaš jienat birasgáhttenservviin, sámi servviin ja ealáhusain mat gillejit ruvkedoaimmaid dihtii. Gal lea buoremus dán láhkái, vai ii oktage galgga bilidit buori miellalági konferánssas ii ge báras, omd. jus namuhivčče muhtin dáin ákkáin maid dás lean namuhan.

Mun goit manan dohko, vaikko in ožžon mediaakkrediterema ja fertejin dieđihit oasseváldin. Dattetge jáhkán ahte šattan čállit veahá konferánssas sihke Ávvirii ja eará mediaide. Vahkku ovdal go konferánsa galgá álgit almmuhuvvui ahte lagamus ruvkkes, maid oaidná Levis, leat ollu mirkkolaš bázahusat suđđon meahccái. Buoremusat ii sáhte illustreret gaskka mii lea minerálaerohusas, čáppa sániid ja duohta dili gaskkas.

(Artihkkal lea prentejuvvon Ávviris 05.11.2015.)

2. oassi – Ruoná ruvkket?

Juolgenohtat

[1] http://fem.lappi.fi/c/document_library/get_file?folderId=48927&name=DLFE-2789.pdf
[2] http://www.nationen.no/tunmedia/store-norske-slutter-a-lete-etter-gull/
[3] http://www.nrk.no/nordland/_-_ingen_-vil-investere-i-mineraler-1.11821136
[4] http://fem.lappi.fi/c/document_library/get_file?folderId=48927&name=DLFE-2793.pdf
[5] https://www.facebook.com/groups/stoppagruvan/