Artihkkal čállojuvvon Ávvirii, muhto ii prentejuvvon

Rapporta Arctic Business Forumas, miessemánu 2017.

1 880 000 000 000

Dan mađe norgga ruvnno lea "investerenpotensiála" guovllus mii dál gohččoduvvo "European High North" (EHN), ja mii buorre muddui vástida Davvikalohttii, Barentsregiuvdnii – ja Sápmái. Dat geat leat rehkenastan galle ruđa sáhttá lagamus jagiid investerejuvvot min guovlluin lea "Lapin Kauppakamari" dahje "Lapland Chamber of Commerce". Dan searvvis lea kántuvra Roavvenjárggas ja ulbmil lea hutkat "success for business in Lapland and Finland".

Juohke jagi sii lágiidit Arctic Business Forum, mii dán jagi dollojuvvui Giema gávpogis miessemánu gaskamuttus. Dohko ledje boahtán máŋga suoma ja ruoŧa ja muhtin ruošša áirasat fitnodagain, eiseváldiin, dutkimis ja konsuleantafitnodagain, vai ovdanbuktit dieđuid ja jurdagiid dan birra maid mii sáhttit vuordit boahteáiggis davvin, dahje vai gávnnahit masa sáhtášii leat gannehahtti bidjat ruđa.

Konferánssas in oaidnán ovttage sámi áirasa ii ge ovttage norggalačča, muhto mu konklušuvdna lea ahte sihke Sámi ja Norgga bealde mii berret čuovvut buorebut mielde, go dát dieđut ja ságastallan lea dehálaš min boahtteáigái. Doppe oaččuimet ođđa girjji "Arctic Business Forum Yearbook 2007", ja dán čállosis lean huksen dan girjji ala, ovttas dainna maid oidnen ja gullen moadde beaivvis Giemas.

Ruvkkit boahtime

Ruvkedoaibma lei konferánssa váldoáššiid gaskkas. Suoma ja Ruoŧa minerálaealáhusas lea leamaš stuora čuolmmat maŋimus jagiid, Talvivaara birasroaššu ja Bájila reastaluvvama maŋŋá, muhto dál ruvkedoaibmá lassána fas, ja leat máŋga plána álggahit sihke boares ja áibbas ođđa ruvkkiid.

Giemas lea Eurohpa stuorimus krommaruvke, mii lea Durtnos-gávpogá stálledoaimmahaga vuođđu. Muđui lea Davvi-Suomas ruvkket mas rogget nihkkela, golli, ametysta, koboltta, sinkka ja veaikki. Ođđa plánejuvvon ruvkkiin galget roggat golli, vanadiuma, silbba, ruovddi, titana, apatihta, ja platina, ja dasa lassin álggahit fas roaššoruvkke Talvivaaras, mas lea ee. nihkkel ja urána. Oktiibuot sáhttá vuordit ruvkeinvesteremiid 80 miljarda ruvnno ovddas.

Ruoŧas lea measta seamma stuora plánat. LKAB galgá viiddiduvvot ja vel njeallje ruovderuvkki. Dása lassin stuora golle-, veaikke- ja nihkkelruvkkit. Go diehtá man ollu vuostálastin lea Ruoŧas dáid ruvkeplánaide, lea veahá ártet gullat konferánssas mo Ruoŧa ruvkeplánaid ovdanbuktojuvvojedje bajilčállágiin "Sustainable and innovative".

Guoládagas leat maiddái stuora ruvkeplánat. Na ba Norggas? Konferánssa ja jahkegirjji mielde Davvi-Norga lea maŋimus sajis ruvkegilvvus, muhto sis ii oro leame nu buorre máhttu dan birra mii Norgga bealde lea dáhpáhuvvame, ja ii oktage oro dan rádjái ráhkadan sullásaš rehkenastima makkár ruvkeplánat duođaid leat jođus Davvi-Norggas.

Bieggafápmu – buot stuorimus

Bieggafápmu lea oalle ođđa ášši davvin, muhto lea dál boahtime ollásit, ja ii oktage guovllus vurdojuvvo nu ollu investeremat: Davvi-Suomas 150 mrd. kr, Davvi-Norggas seamma ollu ja Davvi-Ruoŧas 100 mrd. Oktiibuot dat šaddet hui ollu váikkuhit lundui, boazodollui ja turismii davvin. Dasa lassin plánejuvvo ollu čáhcefápmorustegiid. Suomas huksejuvvo áibbas ođđa atomafápmodoaimmahat Oulu lahka. Birasorganisašuvnnat leat guhká vuosttalastan, muhto ráđđehus lea dohkehan plána ja huksenbargu lea juo jođus. Arctic Business Forumii dat ii leat go investerenvejolašvuohta.

Industriija – nuoskideamis sirkulára ekonomiijii?

Davvi-Suomas lea ollu vuovdi ja vuovdedoallu. Dál galget geavahit vuovddi ja vuovdedoalu bázahusaid iešguđetlágán buktagiidda, omd. bioenergiija ja bioboaldámusa. Višuvdna lea "Lapland – world's leading arctic bio- and circular economy region". Dát plánat sáhttet rievdadit Suoma vuovdedoalu, go eai áiggo čuollat visot stuora guovlluin nugo dál, muhto sirret ja geavahit bázahusaid. Dat sáhttá mearkkašit ahte vuovdedoallu boahtteáiggis ii šatta vahágahttit nu ollu boazodollui go dán rádjái.

Orru vuosttažettiin leame Suomas gos leat stuora industriijaplánat. Ruoŧas ja Norggas leat ollu unnit plánat, jus mii eat jáhke niehkoplánaide hukset aluminiidna- ja stálledoaimmahagaid Hámmárfestii.

Turisma – Suopma váldá visot!

Máŋggas Finnmárkkus ja Romssas leat fitnan Suoma bealde turistaguovddážiin nu go Suoločielggis, Levis ja Gilbbesjávrris. Dohko bohtet turisttat measta miehtá máilmmis. Leat badjel 100000 seaŋgga turisttaide Sámi leanas, ja eambbo galgá šaddat. Turisma lea doppe ealáhus mii šaddá eanemusat ja huksejuvvo vel moadde stuora guovddáža.

Roavvenjárga lea nagodan beaggát miehtá máilmmi juovlastálu ruovttubáikin. Dán gávvilis gávpejurdagis leat huksejuvvon buotlágán doaluid, mat bálkkáhit čuđiid bargiid ja fillet duháhiid turisttaid. Nu gannehahtti lei juovlastállu Roavvenjárggas ahte earát maiddái háliidedje sin oasi. Giemas gávnnahedje ahte juovlastállu dárbbašii maiddái geasseorohaga, ja dat fertii dieđusge leat mearragáttis. Giepma nammadii iežas "Official Port of Santa Claus", ja hámmanis álggahuvvui "Santa Claus' Seaside Office". Dát lea rabas turisttaide gesset ja muđui erenoamáš dahpahusain nu go dál Arctic Business Foruma "Get together evening", mas oaččuimet "lappish style cocktail bites". Juovlastálu kántuvra lea rekláma mielde "traditional Sea Lappish cottage" ja ferte jearrat leat go dáppe duođaid mearrasámit?

Muđui vuvdojuvvo turisttaide Giemas geađgemusea, mátki jiekŋagágganfátnasiin ja jiekŋaladni, mii dál galgá šaddat birra jagi fálaldahkan(!). Nagodit velá márkkanastit gaskaidjabeaivváža, vaikko gávpot lea poláragierddu lulábealde.

Davvi-Suoma turismainvesterenplánat leat badjel guokte geardde stuorit go Davvi-Ruoŧas, Davvi-Norggas ja Guoládatnjárggas oktiibuot. Ja eanet ja eanet turisttat bohtet njuolga olggoriikkas girddiin, ja gieskát čállojuvvui kontrákta álggahit njuolga ruvttu Beijingas ja Šanghaias Roavvenjárgii!

Visot gáibida infrastruktuvra Go málbma, industriijabuktagat, elfápmu ja turisttat galget fievrriduvvot, de dárbbašuvvo luottat, ruovdegeainnut, hámmanat, girdešiljut ja elfápmolinját, ovttain busse-, toga-, girdi- ja fanasruvttuguin. Dalle stáhtat fertejit searvat, ja davvin sii fertet ovttasbargat. Muhto dahket go dan?

Ruoŧas huksegohtet boahtte jagi Norrbotniabanan, ruovdegeainnu Upmi ja Julevu gaskkas, ja plánejuvvo málbmaruvdegeaidnu Bájilis Veaikevárrái ja duppalluodda Gironis Áhkkanjárgii. Dasa lassin galgá Julevu hámman viiddiduvvot mealgadit.

Suomas leat juo buorideame luotta Kolaris Gilbbesjávrái. Orrot dál vuollánan plánain hukset ruovdegeainnu doppe. Suoma eiseváldit vuoruhit toga Soađegillái ja viidáseappot Girkonjárgii, ja Norgga eiseváldit leat mielas.

Norgga bealde stuorimus infrastruktuvrainvestereren mii lea jođus elfápmolinjá Nordlandas Várjagii. Ja ráđđehus lea fas rahpan vejolašvuođa hukset ruovdegeainnu Fuosskus Romsii.

Arktis máilmmis

Mii bat lea Arktis? Gávdno máŋga definišuvnna, geografiija, metereologiija ja politihka mielde. Arktalaš ráđis leat 8 stáhta main lea eana poláragierddu davabealde, ovttas 6 álgoálbmotservviiguin. Dasa lassin leat olles 13 riikka dohkehuvvon observatøran, daid gaskkas ee. Sveitsa ja India! Váldosivva beroštupmái Arktálaš guovlluin dál lea vejolaš ođđa skiiparuvttut Sibira ja Kanada davábealde, ja dasa lassin luondduriggodagat mat šaddet álkkit olámuttos dan mielde go jiekŋa suddá. Dat addát máŋga vejolašvuođa, ja Suoma industriija sáhttá hukset ja vuovdit eanet jiekŋagágganfátnasiid.

Buorre birrasii ja álgoálbmogiida?

Arctic Business Foruma jahkegirji bajiida Arktalas Ráđi čáppa sániid "healthy ecosystems", "sustainability", "human dimention" ja "rights of indigenous peoples". Muhto mii dáhpáhuvvá duohta dilis? Ii jahkegirjjis ii ge konferánssas celkojuvvon ahte muhtin prošeakta berre hilgojuvvot go lei dát árvvuid vuostá. Dušše moadde háve namuhuvvui ahte muhtin plánat ledje maŋiduvvon vuostálastima dihtii.

Beasaimet gullat "sustainable tourism" birra, muhto man buorre jurdda lea dalle fievrridit duháhiid kiinnalaččat bealle eatnama birra vai besset oaidnit Roavvenjárgga turistaindustriija ođđaseamos hutkosiid? Konferánssa oasseváldiid gaskkas ii orron leame oktage birasorganisašuvnna áirras.

Sápmi?

Stuora oassi "European High North":s lea guovlu mas orrot sámit ja mas lea boazodoallu ja meahcásteapmi. Dattetge eai lean sámi ovddasteaddjit sárdnestuolus, eai ge orru leame muđuid oasseválddiid gaskkas. Go hupme Arktalaš Ráđi birra ledje moadde sáni álgoálbmogiid birra, muhto de šattai jaskat. Boahtevaš vejolaš investerenobjeavttaid gaskkas namuhuvvojedje beakkan namaid nugo Biedjovággi, Nussir, Gállok, Rönnbäcken, ja dievvá bieggafápmoårošeavttat boazodoalloguovlluin. Muhto maid ruvke-, elfápmu-, industriija- ja turismaealáhusaid investeremat sáhttet mearkkašit sámiide ja vuostálastin mii lea dáid prošektaide, dat ii lean konferánssa fáddán. .

Svein Lund